var _hmt = _hmt || []; (function() { var hm = document.createElement("script"); hm.src = "https://hm.baidu.com/hm.js?d387e539c1f2d34f09a9afbac8032280"; var s = document.getElementsByTagName("script")[0]; s.parentNode.insertBefore(hm, s); })();

963彩票开户SISSEJUHATAV K?NE

963彩票开户IKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos,
Frankfurt Maini ??res, 12. detsember 2019

963彩票开户Daamid ja h?rrad, lubage mul tervitada teid meie pressikonverentsil. T?na oli mul esimest korda ees?igus ja heameel juhatada EKP n?ukogu rahapoliitika istungit. Koos asepresidendiga anname nüüd ülevaate EKP n?ukogu t?nase istungi tulemustest. Istungist v?ttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

EKP n?ukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside p?hjal otsuse j?tta EKP baasintressim??rad 963彩票开户muutmata. N?ukogu eeldab, et EKP baasintressim??rad püsivad praegusel v?i sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniv?ljavaade on j?uliselt l?henenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt l?hedal, ning see l?henemine kajastub j?rjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

1. novembril 2019 alustati EKP n?ukogu varaostukava raames taas netovaraostude tegemist igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses. N?ukogu eeldab, et varaoste tehakse seni, kuni see on vajalik baasintressim??rade toetava m?ju tugevdamiseks. Varaostud l?petatakse vahetult enne seda, kui n?ukogu hakkab EKP baasintressim??rasid t?stma.

Samuti kavatseb n?ukogu j?tkata varaostukava raames ostetud aegumist?htajani j?udnud v??rtpaberitelt laekuvate p?hiosa tagasimaksete t?ies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul p?rast kuup?eva, mil n?ukogu hakkab t?stma EKP baasintressim??rasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi s?ilitamiseks.

963彩票开户Oktoobri l?pus toimunud EKP n?ukogu eelmise istungi j?rel saadud teave osutab j?tkuvalt tagasihoidlikule inflatsioonisurvele ja euroala loiule kasvudünaamikale, ehkki m?ningad esialgsed m?rgid n?itavad majanduskasvu aeglustumise stabiliseerumist ja alusinflatsiooni v?hest kiirenemist koosk?las varasemate ootustega. T??h?ive edasine hoogustumine ja palgakasv suurendavad j?tkuvalt euroala majanduse vastupidavust.

Septembris teatavaks tehtud EKP n?ukogu ulatuslikud rahapoliitilised meetmed loovad m?rkimisv??rsed rahapoliitilised stiimulid, mis tagavad soodsad rahastamistingimused k?igile majandussektoritele. Eelk?ige soodustavad ettev?tete ja kodumajapidamiste paremad laenutingimused tarbimiskulutusi ja ettev?tlusinvesteeringuid. See toetab euroala majanduskasvu, euroalasisese hinnasurve j?tkuvat tugevnemist ja seel?bi ka inflatsioonim??rade j?ulist l?henemist keskpika aja eesm?rgile.

Tagasihoidlikku inflatsiooniv?ljavaadet arvestades r?hutas n?ukogu rahapoliitika v?ga toetava kursi vajalikkust pikema aja jooksul, et aidata keskpikas perspektiivis kaasa inflatsioonisurve tugevnemisele ja koguinflatsiooni arengule. Seet?ttu j?lgib EKP n?ukogu edaspidigi hoolikalt inflatsiooni arengut ja rahapoliitika meetmete m?ju avaldumist majandusele. EKP n?ukogu eelkommunikatsioon tagab rahastamistingimuste kohandamise koosk?las muutustega inflatsiooniv?ljavaates. EKP n?ukogu on j?tkuvalt valmis kohandama vajadust m??da k?iki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev l?henemine EKP n?ukogu seatud eesm?rgile koosk?las n?ukogu v?etud kohustusega tagada sümmeetria.

J?rgnevalt EKP n?ukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas nii 2019. aasta teises kui ka kolmandas kvartalis 0,2%. Rahvusvahelise kaubanduse j?tkuv n?rkus püsiva üleilmse ebakindluse keskkonnas avaldab endiselt m?ju euroala t??tleva t??stuse sektorile ja p?rsib investeeringute kasvu. Ehkki laekunud andmed ja küsitlustulemused püsivad üldjoontes n?rgad, n?itavad need siiski euroala majanduskasvu aeglustumise m?ningat stabiliseerumist. Teenindus- ja ehitussektor on endiselt vastupidavad hoolimata aktiivsuse teatavast aeglustumisest 2019. aasta teisel poolel. Euroala majanduskasvu peaksid edaspidigi toetama soodsad rahastamistingimused, veelgi suurenev t??h?ive koostoimes palgakasvuga, euroala eelarvepoliitika m??dukalt ekspansiivne kurss ning üleilmse majandustegevuse j?tkuv (ehkki veidi aeglasem) kasv.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta. Selle kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2019. aastal 1,2%, 2020. aastal 1,1% ning 2021. ja 2022. aastal 1,4%. EKP ekspertide 2019. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega v?rreldes on SKP reaalkasvu 2020. aasta prognoosi m?nev?rra allapoole korrigeeritud.

Euroala majanduskasvu v?ljavaadet m?jutavad endiselt (senisest v?hem m?rgatavad) langusriskid, mis on valdavalt seotud geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu süvenemise ja arenevate turgude haavatavusega.

963彩票开户Eurostati kiirhinnangu kohaselt hoogustus euroala aastane üTHI-in?atsioon 2019. aasta oktoobri 0,7%-lt 1,0%-le novembris, kajastades peamiselt kiiremat teenuste ja toiduainehindade inflatsiooni. Nafta praeguste futuurihindade p?hjal v?ib arvata, et koguinflatsioon l?hikuudel m?nev?rra kiireneb. Inflatsiooniootuste n?itajad on madalal tasemel. Alusinflatsiooni n?itajad püsivad üldjoontes tagasihoidlikud, ehkki m?ningad m?rgid viitavad v?hesele kiirenemisele koosk?las varasemate ootustega. Ehkki t??j?ukulude surve on t??turutingimuste pingestumise keskkonnas tugevnenud, aeglustab loium kasvutempo selle surve avaldumist inflatsiooni tasemes. Keskpika aja jooksul peaks inflatsioon hoogustuma, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse j?tkuvast elavnemisest ja j?ulisest palgakasvust.

963彩票开户Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane üTHI-inflatsioon 2019. aastal 1,2%, 2020. aastal 1,1%, 2021. aastal 1,4% ja 2022. aastal 1,6%. EKP ekspertide 2019. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega v?rreldes on üTHI-inflatsiooni 2020. aasta prognoosi korrigeeritud m?nev?rra ülespoole ja 2021. aasta prognoosi veidi allapoole tingituna peamiselt energiahindade eeldatavast edasisest arengust.

Monetaaranalüüsi andmed n?itavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2019. aasta septembris ja oktoobris 5,6%. Laiema rahapakkumise püsivad n?itajad kajastavad pankade j?tkuvat laenuandmist erasektorile ja M3 hoidmise madalat alternatiivkulu v?rreldes muude finantsinstrumentidega. Komponentide poolel on laia rahapakkumise kasvu j?tkuvaks peamiseks t?ukej?uks kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Ettev?tetele ja kodumajapidamistele antud laenude kasv püsis kindel ning seda toetas EKP rahapoliitika toetava kursi m?ju j?tkuv ülekandumine pangalaenude intressim??radele. Mittefinantsettev?tetele antud laenude aastakasv kiirenes 3,6%-lt septembris 3,8%-le oktoobris ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv hoogustus aegamisi, ulatudes oktoobris 3,5%ni. EKP rahapoliitika toetav kurss aitab kaitsta v?ga soodsaid pangalaenutingimusi ning toetab endiselt juurdep??su rahastamisele k?igis majandussektorites ning eelk?ige v?ikeste ja keskmise suurusega ettev?tete jaoks.

Kokkuv?ttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste v?rdlus, et j?tkuvalt on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonim??rade j?uline l?henemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle l?hedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse, haavatavuste v?hendamisse ja kogun?udluse toetamisse praegusel tasemel. Struktuuripoliitika963彩票开户 rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt t?hustada, et t?sta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali, v?hendada struktuurset t??puudust ja suurendada vastupanuv?imet. 2019. aasta riigip?hised soovitused peaksid seejuures olema asjakohased teet?hised.

Eelarvepoliitikas peaks euroala eelarvepoliitika kurss j??ma 2020. aastal m??dukalt ekspansiivseks ja toetama seega majandusaktiivsust. Kehvemat majandusv?ljavaadet silmas pidades toetab EKP n?ukogu eurorühma valmisolekut koosk?lastamiseks ja üleskutset v?tta erinevaid eelarvepoliitilisi meetmeid. Piisava eelarvepoliitilise man??verdamisruumiga riigid peaksid olema valmis tegutsema t?husalt ja ?igeaegselt. Riikides, kus valitsussektori v?lakoormus on suur, tuleb j?rgida ettevaatlikku eelarvepoliitikat ja t?ita struktuurse eelarveseisundi eesm?rke, mis loob tingimused automaatsete tasakaalustusmehhanismide vabaks toimimiseks. K?ik riigid peaksid veelgi suurendama j?upingutusi majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika saavutamiseks.

963彩票开户Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi ??rmiselt t?htis rakendada k?ikides riikides t?ielikult, l?bipaistvalt ja j?rjepidevalt Euroopa Liidu eelarve ja majanduse juhtimise raamistikku. J?tkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP n?ukogu tunneb heameelt k?imasoleva t?? üle ning kutsub üles astuma t?iendavaid konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise l?puleviimiseks.

963彩票开户Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP n?ukogu kokku lepitud t?pset s?nastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Kontaktandmed

7073彩票网址 8炫彩彩票开户 7072彩票开户 689彩票邀请码 963彩票开户 7073彩票注册 7073彩票地址 8炫彩彩票app 66顺彩票app 868彩票开户